Neljas kodutöö

Mis on mind kõige enam mõjutanud? 
Õpetajate nõustamine keerulistes olukordades.

1. Anna lühiülevaade, milline seminar, loeng/ taristukogemus on sind sinu töös kõige enam innustanud või mõjutanud. 

Kõik HT taristu seminarid on mind innustanud. Olen saanud ideid ja mõtteid, kuidas oma tööd (on see siis kutseõpetaja või haridustehnoloog) paremini teha. Panen siinkohal kirja vaid üksikud mõtted, olukorrad. 
Esimesest korrast (Pelgulinna Gümnaasium) olen juba oma koolis kasutanud ideed läbi viia lühikesi sisekoolitusi. HT praktika raames tutvustasin pikal vahetunnil (5 minuti jooksul, vahetund ise kestis 15 minutit) õpetajatele ja teistele aianduskooli töötajatele lihtsalt kasutatavaid veebikeskkondi. Osalejaid oli küll vähe, kuid kohale tulid need, kes reaalselt huvi tundsid. Täna on tore on näha, et tutvustatut kasutatakse. Järgmise koolitusperioodi planeerin detsembri alguses läbi viia. 
Teisest korrast (GAG) sain innustust õpetajana enam IKT-d enda tundidesse lõimida. Teatavasti võeti meil väga äkki ja eelneva tutvustuseta kasutusele Office 356. Oma õppetunni raames suunasin õpilased töid just OneDrive'is tegema ja jagama. Neile pakkus positiivseid emotsioone ja üllatusi tõsiasi, et töid pole vaja mälupulgale ega oma postkasti salvestada. Pooleliolevat tööd saab  koduarvutis jätkata jne. 
Väga meeldis idee, seada iga õppeaasta alguses HT-lised eesmärgid ja tegutseda vastavalt nendele. Kuna meie koolis HT-i pole, siis ei ole siiani seatud ka vastavaid eesmärke. On lihtsalt räägitud, et enam tuleb koostada veebipõhiseid õppematerjale - e-kursusi ja õpiobjekte. Aga teatavasti jutt jääb ikka jutuks, kui motivatsiooni ja tuge pole. 
Kolmadast korrast (Mainor) inspireeris mind enam ettevõtluskoolis kasutatav ÕIS ja info liikumine/ liigutamine. Meie koolis on sellega probleeme. Juba eelmisel õppeaastal peeti plaane, eKoolist loobumisest ja uuele õppeinfosüsteemile üleminekust. Samuti ei paku suuremat tuge info leidmisel kooli veebileht. Paraku suure töökoormuse tõttu (uued õppekavad, õppekavarühma akrediteerimine jms) tõmbas sellele mõttele eelmisel õppeaastal kriipsu peale. Käesoleval õppaastal, uue direktori eestvedamisel hakati uuesti parimat, meile sobiliku varianti otsima. Pärast kooli külastust läksin sõnumiga kooli ja tänaseks on meile õppekorraldusspetsialist Mainorit külastanud ning nende ÕISiga tutvunud. Mõtted liiguvad... 
HITSA nutiklass ia IT Kolledž tekkitasid minus suure soovi muuta meie õppehoones olevat õpikeskkonda ja paigutada klassidesse värvilised tumbad või toolid, meeskonnatööd soodustavad lauad, lisa ekraanid jms. Mektory majast tekkis idee muuta lagi madalamaks ja katta materjaliga, mis tekitab tunde loodusest. Muide, aianduskooli tunnuslauseks on "Looduslähedasem elu!" :) St, muuta õpikeskkond õpilasele mugavaks ja toredaks, et tekiks huvi ja tahtmine õppida ja olla loov.
Väga inspireerivaks loen ka neljapäeval, 20. novembril toimunud INNOVE konverentsi ettekannet teemal "How to teach and learn innovations: License to act differently". Ettekandjaks oli Anssi Tuulenmäki Aalto Ülikoolist. Ettekandja pikkis ettekande väga huvitavate ja eluliste näidetega ideedest ja innovatsioonist. Taaskord sai meelde tuletatud mõte: ükski idee ega arvamus pole rumal ega vale. Innovatiooni strateegiateks on kaks ideed: 

1. tee midagi uut, mida keegi veel teinud pole; 
2. tee midagi, mida juba tehakse, teistmoodi. 

Tegelikult võin öelda, et õpingud Tallinna ülikoolis, haridustehnoloogia õppekaval on minu jaoks olnud väga õpetlikud, inspireeriva ja mõjutanud mind palju. Käesolevast õppeaastast viin ise läbi blogipõhist õpet. Olen varem, enne Tallinna ülikooli astumist osalenud mitmetel blogipõhistel kursustel, kuid kunagi ei mõelnud, et võiksin ise õpetust selliselt jagada. Esialgu tundisn, et võtsin ette hullumeelse "asja", sest lubadust tuli täita ja pidin kõik oma õppematerjalid uuendama ja blogisse ringi tõstma. Täna olen sellega poolel teel, aga ongi ok, sest õppimine juba käib ja alati saan täiendada. Tagantjärele mõeldes, muudab idee hullumeelseks vast enam seegi, et täna on mul kokku blogipõhisel õppel umbkaudu 150-160 õpilast. Hästi tore on näha, kuidas keegi ülesandeid lahendab ja kes õpinguid tõsiselt võtab, kes aga mitte. Kutsekooli tullakse ju ikka vabatahtlikult. 

Sel õppeaastal võtsin eesmärgiks, et iga läbitava teema juures tuleb õpilastel ülesande sooritamise juures kasutada vähemalt ühte veebikeskkonda ja lahendada see loovalt. Minu rõõmuks on suurem osa õpilastest selle kõigega kaasa tulnud ja kasutavadki mõistekaartide, SWOT analüüsi, kollaažide jm tegemiseks soovituslikke veebikeskkondi, lisaks on nad loonud oma blogi, millest nad veel mõni kuu tagasi midagi ei teadnud. 

Millest ma inspiratsiooni ammutan? 

Igast loengust, seminarist, konverentsist, olukorrast, vestlusest püüan alati leida midagi, mida oma töös kasutada või mida edasi arendada. Päris tihti jälgin ka ettekandjaid, õpetajaid, õppejõude ja analüüsin nende tegevust, metoodikaid, mida kasutatakse. Selle kõige põhjal püüan leida endale selle, mida kasutada saan. Mõnikord on ka päris hea läbi kellegi tegevuse teadvustada endale, kuidas käituma, õpetama, nõustama, esinema ei peaks. 

2. Õpetaja nõustamine keerulistes olukordades: 

• interneti ohutus - kas õpetaja ja õpilane peaks või ei peaks online võrgustikus sõbrad olema ja oma tööd korraldama? 

Super hea küsimus! Mina ei ole kunagi õpilasi mõnes sotsiaalvõrgustikus endale sõbralisti lisanud. Samas kui mind on lisatud, siis olen kutse vastu võtnud. Olen täheldanud, et osa õpilasi, kes on kooli lõpetanud, on mind oma sõbralistist ka ära kustutanud. Kuid, kui õpilane on minu kontakt ja mingil põhjusel puudub või ei ole esitanud oma tööd, siis on väga hea sotsiaalvõrgustiku kaudu kontakteeruda. Millegipärast tänapäeval õpilased enam e-kirju väga ei loe. Umbes 5 aastat tagasi oli võimalik õpilastega kontakteeruda just läbi e-kirja, täna seda paraku enam teha ei saa. Tegelikult saab ikka, aga see on nagu hüüe tühjas kõrbes. Kas seda kõike peaks tegema? Loomulikult on igal inimesel õigus privaatsusele, samas me kõik teame, et internet on oluliselt avalikum koht kui kodutänav. Aga lõpuks iga õpetaja otsustab ise, kuidas ta käitub ja antud küsimusse suhtub. Samas leian, et õpilase-õpetaja sotsiaalvõrgustikus "sõbraks olemist" ei saa kohustuslikuks teha. 

Ma soovitaksin antud situatsioonis õpetajal mõelda läbi oma motivatsioonid ja leida vastused küsimusele: milleks nimetatud olukord hea või halb on?, milleks sellist olukorda tarvis võiks olla? 

• autorikaitse ja isikukaitse teema kasutades laste tehtud töid, nendest pilte ja jagades oma materjale (lastega, kolleegidega, avalikkusega)

Arvan, et õpilaste tööde jagamise, näitamisega on sama lugu nagu mu enda materjalidega. Leian, et peaks luba küsima ja viitama. Selle õppeaasta kogemus seoses blogipõhisele õppele üleminekuga: päris paljud õpilased uurisid blogi avalikkuse kohta. Ikka öeldi, et KÕIK saavad ju lugeda jne. 

Soovitan õpetajal küsida õpilastelt luba. Kui tegemist on alaealistega, siis ka lapsevanematelt. Võimalusel kasutada muid materjale (nt fotod). 

Siinkohal meenub mulle olukord, kus põhikooli päevil rändas minu teadmata kaks minu tööd (koostud pitssall ja rahvusliku mustriga kindad) käsitöönäitusele. Mäletan, et klassikaaslased said pärast hindamist õpetajalt tööd tagasi, mina ei saanud. Öeldi, et näitusele viidi. Lapsena, oli pettumis suur, et ei saanudki oma kootud kindaid kanda. Mõne kuu möödudes muidugi sain oma tööd tagasi. Sall on siiani alles, kindad "ribadeks" kantud. Kahjuks meid sellele näitusele ei viidud, nii ei saanudki aru, mis tunne on, kui tehtud töö kuskil teistele väljanäituseks pandud on. 

• Tahaks teha taristu teemalist projekti, aga kuidas? Jaga oma kogemusi kuidas olete teinud projekte, kuidas teeksite (kui ei ole teinud, mida kindlasti teha ei soovita) 

Mina ise ei ole ühtegi taristu teemalist projekti teinud. Arvan, et kindlasti peaks enne otsustamist uurima välja reaalsed vajadused, tehnika ja muu kasutuse tiheduse, kogused jms. Loomulikult peaks mõtted olema pööratud tulevikku, sest tehnika vananeb ülikiirelt. Kindlasti tuleks teha ka hinnavaatlusi ja leidma alternatiive (nt sülearvuti vs tahvelarvuti; tahvelarvuti vs nutitelefon, smart-tahvel vs teler, smart-tahvel vs projektor jne). 

Mida ma teha ei soovita? 

Kindlasti ei tohiks otsustuseid langetada kellegi emotsioonist või meeldivusest, eelistusest lähtuvalt (nt Apple vs HP jne).