Thursday 2 October 2014

Teine kodutöö

Töökoha taristu plaan


1. Taristu plaan ja selle toimimine

Aianduskoolis tegeleb HT taristuga IT-osakond, mistõttu ei ole ma õpetajana kunagi HT taristu kirjeldamisega tegelenud. Kui on tekkinud ideid või vajadus mõne "vidina" järele, olen küsinud. Päris palju olen saanud ka. Kuna olen aktiivne tehnoloogia kasutaja, siis on mulle mõningaid vahendeid antud ka proovimiseks ja hinnangute andmiseks. Minu töökohaks aianduskoolis ei ainult üks klassiruum (329). Õppetunde viin läbi ka arvutiklassides, õppekasvuhoones, õppeaias ja kooli haljasaladel. Täpsemat taristu kirjeldust saab vaadata jooniselt 1. 




















Joonis 1. Katrini töökoha taristu aianduskoolis.


Lisaks joonisel kajastatud töökohtadele on õpetajal meie koolis võimalik töökohana kasutada kahe klassiruumi vahel paiknevat õpetaja ruumi, õpetajatetuba, laborandiruumi. Kahe klassivahelises ruumis on töökoht kahele õpetajale koos arvuti või muu tehnika kasutamise võimalusega. Õpetajate toas paikneb 4 lauaarvutit ja printer. Laborandi ruumis on võimalik kasutada koopiamasinat, tavalist printerit, värviprinterit, skännerit, lamineerimismasinat ja köitmismasinat (spiraalköide). Kogu kooli territoorium [õppehoone, õpilaskodud (3 hoonet), õppeaed, -kasvuhoone, praktikamaja jne ] on kaetud wifi ühendusega (Joonis 2). Õppekoones on kolm arvutiklassi. Kokku on neis 65 õpilase töökohta. Igas klassiruumis on õpetaja töökohal lauaarvuti või sülearvuti ja dataprojektor. Koolis on kokku 6 Smart tahvlit, 3 Apple TV-d, kümmekond dokumendikaamerat, 7 iPadi, mõned televiisorid, videokaamera ja paar fotokaamerat. Smart tahvlid on paigutatud klassidesse (üks on minu klassis), Apple TV ühte klassi, seminariruumi ja aulasse. Osa tahvelarvutitest on antud kooli töötajate kasutusse - mina ja kaks kolleegi, kooli arendusjuht ning õppemajandi juhataja. Ülejäänud on laenutamiseks. Video- ja fotokaameraid saab laenutada. Dokumendikaamerad ja televiisorid on paigutatud klassidesse, kuhu õpetajad on soovinud. 



























Joonis 2. Side jagamine aianduskoolis. 


Õppekasvuhoone on automatiseeritud ning seda juhitakse läbi PRIVA programmi. Seda arvutit kasutavad peamiselt õppemajandi juhataja ja kasvuhooneaednik. Kasvuhoones tunde läbiviivatel õpetajatel on võimalik samuti seda arvutit kasutada. 

Õpilased saavad kasutada kooli lauaarvutit arvutiklassis, raamatukogus, õpilaskodudes. Õpilaste endi vahendite kasutamine on koolis lubatud, kuid üldjuhul väljaspool õppetööd (vahetunnid jne). 

Serverite kirjeldamise jätan hetkel oma tööst välja. Eelmisel õppeaastal toimus meil nende vahetus ja hetkel ei saanud piisaval hulgal infot nende kohta. Tean, et koolis on 4 põhiserverit ja teatud hulk muid servereid. 3 serverit asuvad õppehoones, neljas ühes õpilaskodus.   

2. Olemasoleva taristu kasutamine ja edasised plaanid

Olemasolevat taristut kasutatakse küllaltki aktiivselt. Arvutiklassides toimuvad tunnid igapäevaselt. On tekkinud ka olukordi, kus arvutiklass tuleb eelnevalt broneerida. Kõige vähem leiavad minu arvates kasutust õppetöö läbiviimisel Smart tahvlid, iPadid, video- ja fotokaamerad, telerid. BYOD'i kasutamist õppetöös meie koolis üldjuhul kahjuks ei toimu. Selleks on loodud väga head võimalused, sest wifi levib kooli territoorimil ja kvaliteet on hea.    

Kogu koolipere võttis augustist kasutusse Office 365 pilveteenused. Sellest tulenevalt juba kasutatakse ühisdokumente, jagatakse kalendrit... 

Edasised plaanid on seotud eelkõige õpetajate koolitamisega, olemasolevate IKT-vahendite kasutamisega õppetöös, uute tehnoloogiate avastamise, koolis tutvustamise ning kasutusele võtmisega. Töötan küll kutsekoolis, kus õpetatakse praktilise suunitlusega erialasid (aiandus, maastikuehitus, floristika, keskkonnakaitse, tekstiilitöö), kuid olen arvamusel, et ka neid valdkondi on võimalik IKT-ga siduda ja läbi IKT õpetada. Kindlasti jäävad õpetaja juhendamisel läbiviidavad praktilised tunnid. Need kindlasti ära ei kao! 

6 comments:

  1. Tundub, et sinu suurimaks väljakutseks ongi läbi pilveteenuste BYOD elluviimine, sest see on teil kasutamata ressurss;)

    ReplyDelete
  2. Aitäh kommentaaride eest!
    Jah! Väga õige! Esmalt tuleb Office 365 endale selgeks teha. 2 kuud olen kasutanud, kuid ei ole jaksanud veel päris kõigega ennast kurssi viia. Samuti esineb mul teatavaid probleeme. Olen Maci kasutaja ja Office 365 postkast liigub minu arvates liiga aeglaselt. Või olen ma lihtsalt kärsitu... :)

    ReplyDelete
  3. Sinu koolis on ikka aukartustäratav tehnika loetelu. Kui kõik on olemas, siis ei tohiks mitte kasutamata töötada. Lugesin sinu sissekandest, et õppekasvuhoone on automatiseeritud ning seda juhitakse läbi PRIVA programmi. Ma ei tea sellest midagi, aga kunagi Gran Canarial käies viidi meid tomatiistandusse ja seal toimus tomatite kastmise jälgimine arvuti teel. Iga taime mullas oli mingi andur ja see andis teada mulla niiskuse. Huvitav, kas ka teil on miskit sellist?

    ReplyDelete
  4. Aitäh Eve!
    Olen Sinuga sama meelt. Tehnika, mis on kooli hangitud, peaks kasutuses olema.

    PRIVA programm laseb kasvuhoonel n-ö tegutseda läbi andurite. Andurid mõõdavad kasvuhoones temperatuuri, õhuniiskust, valguse intensiivsust, radiatsiooni. Mulla niiskust PRIVA ei mõõda, kull aga on võimalik läbi selle kastmis- ja väetamissüsteemi tööle panna. PRIVAsse on sisestatud optimaalsed näitajad (mida mõõdetakse, s. o. õhutemperatuur jne). Kui olukord kaldub normist kõrvale (nt temperatuur langeb), lülitab arvutiprogramm küttesüsteemi sisse, kui temperatuur tõuseb üle normi, avab arvutiprogramm kasvuhoone luugid, tõmbab ette varjutuskardinad, kui on pime, paneb valgustuse tööle jne. Kastmist ja vihmutamist on võimalik teostada nii, et programmi märgitakse nt kastmiskordade arv päevas ja vee hulk. Põhimõtteliselt saab ka määrata, et nt kell 9.00 teeb kastmise, kell 12.00 avab luugid ja kell 16.00 paneb õhutusluugid jälle kinni, kell 18.00 teostab uue kastmise, aga sel korral koos väetamisega jne. Väga põnev! Nii tegelikult elu suurtes tootmiskasvuhoonetes käibki. Pole enam inimesi, kes n-ö katuseluukide avamiseks või kastmissüsteemi sisselüitamiseks nupule vajutab. Mulla niiskuse ja toitainete sisalduse mõõtmiseks on eraldi aparatuur, mille tulemustest lähtuvalt saab PRIVAS kastmist ja väetamist muuta.
    Eriti tore on jälgida, kui nt nädalavahetusel, kedagi kasvuhoones tööl pole, aga luugid muudkui avanevad, varjutuskardinad liiguvad jne. :) Infot leiab veel internetist: http://www.priva.ca//en/

    ReplyDelete
  5. Sinu põhjalikkus - see on kadestamist väärt. Jäin põnevusega lugema, mis moodi toimib hoopis teine valdkond just see valdkond, millega ka mina seotud olen - loodus, keskkond jne. Olen sinuga nõus, et ka neid valdkondi on võimalik IKTga siduda ja läbi selle õpetada. Liikide õppe sh määramine, maastiku vaatlused ja jäädvustamine.fotojaht, orienteerumine jne.

    ReplyDelete
  6. Aitäh Heldi!
    Fotojaht on midagi, mille peale tasuks mõtelda...

    ReplyDelete