Võtan aega ja mõtlen tagasi siiani külastatud koolide üle.
1. külastus - 5. september, Pelgulinna Gümnaasium
Kursuse läbiviija ja Pelgulinna Gümnaasiumi IT-Arendusjuht ja õpetaja Birgy Lorenz tutvustas kooli, näitas erinevaid klasse ja muid ruume ning andis ülevaate koolis kasutatavast IKTst ning enda tööst.
Tekkinud mõtted, mis kõrva taha jäid:
1. enne IKTga seotud vahendite hankimist kaalu selle vajalikkust, otstarbekust, ning enne ostu uuri hindu (kas kõige kallim või hoopis kõige odavam on ikka parim?) ja garantiid, jälgi mälumahtusid;
2. vahendid, mis on kooli taristuga seotud (alates kaablitest lõpetades mälupulgaga, s.o. võrk + seadmed);
3. BYOD - Bring Your Own Device, selle kasutamise võimalikkus ja riskid, ohud;
4. tee lühikoolitusi (nt 10-15 minutit, saab teha vahetunni ajal);
5. lase õpetajatel ise kogeda, uurida, katsetada;
6. kiida!
7. liitreaalsus tungib sisse!
8. ära võta liigselt palju ülesandeid!
2. külastus - 19. september, Gustav Adolfi Gümnaasium
Kooli ja HT tööd tutvustas GAGi haridustehnoloog Ingrid Maadvere.
Meelde jäi:
1. arvutiõpetust õppekavas eraldiseisva ainena pole, on lõimitud;
2. sea haridustehnoloogilised eesmärgid ja liigu järjepidevalt nende suunas;
3. haridustehnoloogi ja IT- tugi töötab arvutiklassis (abi ja nõu õpetajale ning õpilasele kohe käepärast võtta);
4. katseta erinevaid seadmeid;
5. loo abistavaid juhendeid, suuna õpetajaid neid vaatama (ka teiste poolt valmistatud);
6. arvutiklasside broneerimissüsteem;
7. programmeerimine ja robootika tungib üha enam kooli!
3. külastus - 3. oktoober, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Kooli tutvustas ja HT tööst andis ülevaate haridustehnoloog Anneli Rumm.
Meelde jäi:
1. õppehooned viies erinevas Eesti linnas (Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu, Viljandi)
2. IT-osakonda kuuluvad osakonna juhataja, programmeerijad, IT-tugisepetsialist, haridustehnoloog ja raamatukoguhoidja-haridustehnoloogi abi;
3. maatriksjuhtimine;
4. HT administreerib Moodle'it, osaleb arendusprojektides, arendab ÕISi, loob e-raamatukogu kontseptsiooni ja viib selle ellu, koolitab ja teavitab õpetajaid e-õppe alaselt;
5. ÕIS! (dokumendihaldus, seotus Moodle'iga, uudised jms)
6. Videokonverentsi läbiviimise võimalus - 5 õppekeskust, õpilased saavad kodus õppetööst osa saada;
7. eelkutseõpe!
8. ööüritused koolis.
Saturday 11 October 2014
Thursday 2 October 2014
Teine kodutöö
Töökoha taristu plaan
1. Taristu plaan ja selle toimimine
Aianduskoolis tegeleb HT taristuga IT-osakond, mistõttu ei ole ma õpetajana kunagi HT taristu kirjeldamisega tegelenud. Kui on tekkinud ideid või vajadus mõne "vidina" järele, olen küsinud. Päris palju olen saanud ka. Kuna olen aktiivne tehnoloogia kasutaja, siis on mulle mõningaid vahendeid antud ka proovimiseks ja hinnangute andmiseks. Minu töökohaks aianduskoolis ei ainult üks klassiruum (329). Õppetunde viin läbi ka arvutiklassides, õppekasvuhoones, õppeaias ja kooli haljasaladel. Täpsemat taristu kirjeldust saab vaadata jooniselt 1.
Joonis 1. Katrini töökoha taristu aianduskoolis.
Lisaks joonisel kajastatud töökohtadele on õpetajal meie koolis võimalik töökohana kasutada kahe klassiruumi vahel paiknevat õpetaja ruumi, õpetajatetuba, laborandiruumi. Kahe klassivahelises ruumis on töökoht kahele õpetajale koos arvuti või muu tehnika kasutamise võimalusega. Õpetajate toas paikneb 4 lauaarvutit ja printer. Laborandi ruumis on võimalik kasutada koopiamasinat, tavalist printerit, värviprinterit, skännerit, lamineerimismasinat ja köitmismasinat (spiraalköide). Kogu kooli territoorium [õppehoone, õpilaskodud (3 hoonet), õppeaed, -kasvuhoone, praktikamaja jne ] on kaetud wifi ühendusega (Joonis 2). Õppekoones on kolm arvutiklassi. Kokku on neis 65 õpilase töökohta. Igas klassiruumis on õpetaja töökohal lauaarvuti või sülearvuti ja dataprojektor. Koolis on kokku 6 Smart tahvlit, 3 Apple TV-d, kümmekond dokumendikaamerat, 7 iPadi, mõned televiisorid, videokaamera ja paar fotokaamerat. Smart tahvlid on paigutatud klassidesse (üks on minu klassis), Apple TV ühte klassi, seminariruumi ja aulasse. Osa tahvelarvutitest on antud kooli töötajate kasutusse - mina ja kaks kolleegi, kooli arendusjuht ning õppemajandi juhataja. Ülejäänud on laenutamiseks. Video- ja fotokaameraid saab laenutada. Dokumendikaamerad ja televiisorid on paigutatud klassidesse, kuhu õpetajad on soovinud.
Joonis 2. Side jagamine aianduskoolis.
Õppekasvuhoone on automatiseeritud ning seda juhitakse läbi PRIVA programmi. Seda arvutit kasutavad peamiselt õppemajandi juhataja ja kasvuhooneaednik. Kasvuhoones tunde läbiviivatel õpetajatel on võimalik samuti seda arvutit kasutada.
Õpilased saavad kasutada kooli lauaarvutit arvutiklassis, raamatukogus, õpilaskodudes. Õpilaste endi vahendite kasutamine on koolis lubatud, kuid üldjuhul väljaspool õppetööd (vahetunnid jne).
Serverite kirjeldamise jätan hetkel oma tööst välja. Eelmisel õppeaastal toimus meil nende vahetus ja hetkel ei saanud piisaval hulgal infot nende kohta. Tean, et koolis on 4 põhiserverit ja teatud hulk muid servereid. 3 serverit asuvad õppehoones, neljas ühes õpilaskodus.
2. Olemasoleva taristu kasutamine ja edasised plaanid
Olemasolevat taristut kasutatakse küllaltki aktiivselt. Arvutiklassides toimuvad tunnid igapäevaselt. On tekkinud ka olukordi, kus arvutiklass tuleb eelnevalt broneerida. Kõige vähem leiavad minu arvates kasutust õppetöö läbiviimisel Smart tahvlid, iPadid, video- ja fotokaamerad, telerid. BYOD'i kasutamist õppetöös meie koolis üldjuhul kahjuks ei toimu. Selleks on loodud väga head võimalused, sest wifi levib kooli territoorimil ja kvaliteet on hea.
Kogu koolipere võttis augustist kasutusse Office 365 pilveteenused. Sellest tulenevalt juba kasutatakse ühisdokumente, jagatakse kalendrit...
Edasised plaanid on seotud eelkõige õpetajate koolitamisega, olemasolevate IKT-vahendite kasutamisega õppetöös, uute tehnoloogiate avastamise, koolis tutvustamise ning kasutusele võtmisega. Töötan küll kutsekoolis, kus õpetatakse praktilise suunitlusega erialasid (aiandus, maastikuehitus, floristika, keskkonnakaitse, tekstiilitöö), kuid olen arvamusel, et ka neid valdkondi on võimalik IKT-ga siduda ja läbi IKT õpetada. Kindlasti jäävad õpetaja juhendamisel läbiviidavad praktilised tunnid. Need kindlasti ära ei kao!
1. Taristu plaan ja selle toimimine
Aianduskoolis tegeleb HT taristuga IT-osakond, mistõttu ei ole ma õpetajana kunagi HT taristu kirjeldamisega tegelenud. Kui on tekkinud ideid või vajadus mõne "vidina" järele, olen küsinud. Päris palju olen saanud ka. Kuna olen aktiivne tehnoloogia kasutaja, siis on mulle mõningaid vahendeid antud ka proovimiseks ja hinnangute andmiseks. Minu töökohaks aianduskoolis ei ainult üks klassiruum (329). Õppetunde viin läbi ka arvutiklassides, õppekasvuhoones, õppeaias ja kooli haljasaladel. Täpsemat taristu kirjeldust saab vaadata jooniselt 1.
Joonis 1. Katrini töökoha taristu aianduskoolis.
Lisaks joonisel kajastatud töökohtadele on õpetajal meie koolis võimalik töökohana kasutada kahe klassiruumi vahel paiknevat õpetaja ruumi, õpetajatetuba, laborandiruumi. Kahe klassivahelises ruumis on töökoht kahele õpetajale koos arvuti või muu tehnika kasutamise võimalusega. Õpetajate toas paikneb 4 lauaarvutit ja printer. Laborandi ruumis on võimalik kasutada koopiamasinat, tavalist printerit, värviprinterit, skännerit, lamineerimismasinat ja köitmismasinat (spiraalköide). Kogu kooli territoorium [õppehoone, õpilaskodud (3 hoonet), õppeaed, -kasvuhoone, praktikamaja jne ] on kaetud wifi ühendusega (Joonis 2). Õppekoones on kolm arvutiklassi. Kokku on neis 65 õpilase töökohta. Igas klassiruumis on õpetaja töökohal lauaarvuti või sülearvuti ja dataprojektor. Koolis on kokku 6 Smart tahvlit, 3 Apple TV-d, kümmekond dokumendikaamerat, 7 iPadi, mõned televiisorid, videokaamera ja paar fotokaamerat. Smart tahvlid on paigutatud klassidesse (üks on minu klassis), Apple TV ühte klassi, seminariruumi ja aulasse. Osa tahvelarvutitest on antud kooli töötajate kasutusse - mina ja kaks kolleegi, kooli arendusjuht ning õppemajandi juhataja. Ülejäänud on laenutamiseks. Video- ja fotokaameraid saab laenutada. Dokumendikaamerad ja televiisorid on paigutatud klassidesse, kuhu õpetajad on soovinud.
Joonis 2. Side jagamine aianduskoolis.
Õppekasvuhoone on automatiseeritud ning seda juhitakse läbi PRIVA programmi. Seda arvutit kasutavad peamiselt õppemajandi juhataja ja kasvuhooneaednik. Kasvuhoones tunde läbiviivatel õpetajatel on võimalik samuti seda arvutit kasutada.
Õpilased saavad kasutada kooli lauaarvutit arvutiklassis, raamatukogus, õpilaskodudes. Õpilaste endi vahendite kasutamine on koolis lubatud, kuid üldjuhul väljaspool õppetööd (vahetunnid jne).
Serverite kirjeldamise jätan hetkel oma tööst välja. Eelmisel õppeaastal toimus meil nende vahetus ja hetkel ei saanud piisaval hulgal infot nende kohta. Tean, et koolis on 4 põhiserverit ja teatud hulk muid servereid. 3 serverit asuvad õppehoones, neljas ühes õpilaskodus.
2. Olemasoleva taristu kasutamine ja edasised plaanid
Olemasolevat taristut kasutatakse küllaltki aktiivselt. Arvutiklassides toimuvad tunnid igapäevaselt. On tekkinud ka olukordi, kus arvutiklass tuleb eelnevalt broneerida. Kõige vähem leiavad minu arvates kasutust õppetöö läbiviimisel Smart tahvlid, iPadid, video- ja fotokaamerad, telerid. BYOD'i kasutamist õppetöös meie koolis üldjuhul kahjuks ei toimu. Selleks on loodud väga head võimalused, sest wifi levib kooli territoorimil ja kvaliteet on hea.
Kogu koolipere võttis augustist kasutusse Office 365 pilveteenused. Sellest tulenevalt juba kasutatakse ühisdokumente, jagatakse kalendrit...
Edasised plaanid on seotud eelkõige õpetajate koolitamisega, olemasolevate IKT-vahendite kasutamisega õppetöös, uute tehnoloogiate avastamise, koolis tutvustamise ning kasutusele võtmisega. Töötan küll kutsekoolis, kus õpetatakse praktilise suunitlusega erialasid (aiandus, maastikuehitus, floristika, keskkonnakaitse, tekstiilitöö), kuid olen arvamusel, et ka neid valdkondi on võimalik IKT-ga siduda ja läbi IKT õpetada. Kindlasti jäävad õpetaja juhendamisel läbiviidavad praktilised tunnid. Need kindlasti ära ei kao!
Subscribe to:
Posts (Atom)