Wednesday 10 December 2014

Iseseisev töö

Valisin iseseisvaks tööks Office 365 kasutusjuhendi koostamise. Valisin selle teema kuna käesoleva õppeaasta algusest on see aianduskoolis kasutuses. Kasutusse võeti see pilvepõhine rakendus kiirelt ja ilma koolitusteta. Kasutajateks on kogu meie koolipere (töötajad ja õpilased). Samuti on käesoleva õppeaasta kooli üheks arengueesmärgiks Office 365 töösse rakendamine ja maksimaalne ning sihipärane kasutamine. Kokku peaks täna aianduskoolis olema Office 365 kasutajaid umbes 900-1000 inimest (õpetajad, teised kooli töötajad ja õpilased). Kirjeldatud olukord on tekitanud reaalse vajaduse sellise, tavakasutajale mõeldud juhendi järele. 

Juhend vajab kindlasti veel täiendamist, sest see ei kata päris kõiki Office 365 võimalusi. Esialgselt võtsin eesmärgiks endale süsteemi selgeks tegemise ja enam kasutust leidvatele võimalustele kontsentreerumise. Juhendi koostamisel lähtusin ka õpetajate ja kooli töötajate soovidest. 
Juhendi koostasin veebilehena, mis on leitav siit

Saturday 6 December 2014

Reflektsioon 5

5. külastus - 28. november, Nordea Pank

Selle reflektsiooni esitan lühidalt. 

Kuna tegemist on pangaga, siis enam avaldas muljet just suletud kuid samas suur ja mitmeid riike hõlmav võrk, süsteemide töötamine, dubleeritus ja aruandlus. Pank on selline institutsioon, kus väiksemagi vea tekkimine on lubamatu ning taristu ülesehitamisel on seda pingsalt järgitud. Koolis õpetajana töötades ehk siiani ei teadvustanud endale, et keegi kuskil tegeleb igapäevaselt küberrünnakute ärahoidmise või nendega n-ö võitlemisega. Sisustuses midagi erilist ju polnud, tegemist ei olnud pealtnäha viimase malli tehnoloogiaga. Samas selle jälgimine polegi taolises asutuses esmatähtis. Tähtsaimaks jääb kindlasti taristu töökindlus ja vastupidavus...

Sunday 23 November 2014

Neljas kodutöö

Mis on mind kõige enam mõjutanud? 
Õpetajate nõustamine keerulistes olukordades.

1. Anna lühiülevaade, milline seminar, loeng/ taristukogemus on sind sinu töös kõige enam innustanud või mõjutanud. 

Kõik HT taristu seminarid on mind innustanud. Olen saanud ideid ja mõtteid, kuidas oma tööd (on see siis kutseõpetaja või haridustehnoloog) paremini teha. Panen siinkohal kirja vaid üksikud mõtted, olukorrad. 
Esimesest korrast (Pelgulinna Gümnaasium) olen juba oma koolis kasutanud ideed läbi viia lühikesi sisekoolitusi. HT praktika raames tutvustasin pikal vahetunnil (5 minuti jooksul, vahetund ise kestis 15 minutit) õpetajatele ja teistele aianduskooli töötajatele lihtsalt kasutatavaid veebikeskkondi. Osalejaid oli küll vähe, kuid kohale tulid need, kes reaalselt huvi tundsid. Täna on tore on näha, et tutvustatut kasutatakse. Järgmise koolitusperioodi planeerin detsembri alguses läbi viia. 
Teisest korrast (GAG) sain innustust õpetajana enam IKT-d enda tundidesse lõimida. Teatavasti võeti meil väga äkki ja eelneva tutvustuseta kasutusele Office 356. Oma õppetunni raames suunasin õpilased töid just OneDrive'is tegema ja jagama. Neile pakkus positiivseid emotsioone ja üllatusi tõsiasi, et töid pole vaja mälupulgale ega oma postkasti salvestada. Pooleliolevat tööd saab  koduarvutis jätkata jne. 
Väga meeldis idee, seada iga õppeaasta alguses HT-lised eesmärgid ja tegutseda vastavalt nendele. Kuna meie koolis HT-i pole, siis ei ole siiani seatud ka vastavaid eesmärke. On lihtsalt räägitud, et enam tuleb koostada veebipõhiseid õppematerjale - e-kursusi ja õpiobjekte. Aga teatavasti jutt jääb ikka jutuks, kui motivatsiooni ja tuge pole. 
Kolmadast korrast (Mainor) inspireeris mind enam ettevõtluskoolis kasutatav ÕIS ja info liikumine/ liigutamine. Meie koolis on sellega probleeme. Juba eelmisel õppeaastal peeti plaane, eKoolist loobumisest ja uuele õppeinfosüsteemile üleminekust. Samuti ei paku suuremat tuge info leidmisel kooli veebileht. Paraku suure töökoormuse tõttu (uued õppekavad, õppekavarühma akrediteerimine jms) tõmbas sellele mõttele eelmisel õppeaastal kriipsu peale. Käesoleval õppaastal, uue direktori eestvedamisel hakati uuesti parimat, meile sobiliku varianti otsima. Pärast kooli külastust läksin sõnumiga kooli ja tänaseks on meile õppekorraldusspetsialist Mainorit külastanud ning nende ÕISiga tutvunud. Mõtted liiguvad... 
HITSA nutiklass ia IT Kolledž tekkitasid minus suure soovi muuta meie õppehoones olevat õpikeskkonda ja paigutada klassidesse värvilised tumbad või toolid, meeskonnatööd soodustavad lauad, lisa ekraanid jms. Mektory majast tekkis idee muuta lagi madalamaks ja katta materjaliga, mis tekitab tunde loodusest. Muide, aianduskooli tunnuslauseks on "Looduslähedasem elu!" :) St, muuta õpikeskkond õpilasele mugavaks ja toredaks, et tekiks huvi ja tahtmine õppida ja olla loov.
Väga inspireerivaks loen ka neljapäeval, 20. novembril toimunud INNOVE konverentsi ettekannet teemal "How to teach and learn innovations: License to act differently". Ettekandjaks oli Anssi Tuulenmäki Aalto Ülikoolist. Ettekandja pikkis ettekande väga huvitavate ja eluliste näidetega ideedest ja innovatsioonist. Taaskord sai meelde tuletatud mõte: ükski idee ega arvamus pole rumal ega vale. Innovatiooni strateegiateks on kaks ideed: 

  1. tee midagi uut, mida keegi veel teinud pole; 
  2. tee midagi, mida juba tehakse, teistmoodi. 
Tegelikult võin öelda, et õpingud Tallinna ülikoolis, haridustehnoloogia õppekaval on minu jaoks olnud väga õpetlikud, inspireeriva ja mõjutanud mind palju. Käesolevast õppeaastast viin ise läbi blogipõhist õpet. Olen varem, enne Tallinna ülikooli astumist osalenud mitmetel blogipõhistel kursustel, kuid kunagi ei mõelnud, et võiksin ise õpetust selliselt jagada. Esialgu tundisn, et võtsin ette hullumeelse "asja", sest lubadust tuli täita ja pidin kõik oma õppematerjalid uuendama ja blogisse ringi tõstma. Täna olen sellega poolel teel, aga ongi ok, sest õppimine juba käib ja alati saan täiendada. Tagantjärele mõeldes, muudab idee hullumeelseks vast enam seegi, et täna on mul kokku blogipõhisel õppel umbkaudu 150-160 õpilast. Hästi tore on näha, kuidas keegi ülesandeid lahendab ja kes õpinguid tõsiselt võtab, kes aga mitte. Kutsekooli tullakse ju ikka vabatahtlikult. 
Sel õppeaastal võtsin eesmärgiks, et iga läbitava teema juures tuleb õpilastel ülesande sooritamise juures kasutada vähemalt ühte veebikeskkonda ja lahendada see loovalt. Minu rõõmuks on suurem osa õpilastest selle kõigega kaasa tulnud ja kasutavadki mõistekaartide, SWOT analüüsi, kollaažide jm tegemiseks soovituslikke veebikeskkondi, lisaks on nad loonud oma blogi, millest nad veel mõni kuu tagasi midagi ei teadnud. 
Millest ma inspiratsiooni ammutan? 
Igast loengust, seminarist, konverentsist, olukorrast, vestlusest püüan alati leida midagi, mida oma töös kasutada või mida edasi arendada. Päris tihti jälgin ka ettekandjaid, õpetajaid, õppejõude ja analüüsin nende tegevust, metoodikaid, mida kasutatakse. Selle kõige põhjal püüan leida endale selle, mida kasutada saan. Mõnikord on ka päris hea läbi kellegi tegevuse teadvustada endale, kuidas käituma, õpetama, nõustama, esinema ei peaks. 


2. Õpetaja nõustamine keerulistes olukordades: 

  • interneti ohutus - kas õpetaja ja õpilane peaks või ei peaks online võrgustikus sõbrad olema ja oma tööd korraldama? 
Super hea küsimus! Mina ei ole kunagi õpilasi mõnes sotsiaalvõrgustikus endale sõbralisti lisanud. Samas kui mind on lisatud, siis olen kutse vastu võtnud. Olen täheldanud, et osa õpilasi, kes on kooli lõpetanud, on mind oma sõbralistist ka ära kustutanud. Kuid, kui õpilane on minu kontakt ja mingil põhjusel puudub või ei ole esitanud oma tööd, siis on väga hea sotsiaalvõrgustiku kaudu kontakteeruda. Millegipärast tänapäeval õpilased enam e-kirju väga ei loe. Umbes 5 aastat tagasi oli võimalik õpilastega kontakteeruda just läbi e-kirja, täna seda paraku enam teha ei saa. Tegelikult saab ikka, aga see on nagu hüüe tühjas kõrbes. Kas seda kõike peaks tegema? Loomulikult on igal inimesel õigus privaatsusele, samas me kõik teame, et internet on oluliselt avalikum koht kui kodutänav. Aga lõpuks iga õpetaja otsustab ise, kuidas ta käitub ja antud küsimusse suhtub. Samas leian, et õpilase-õpetaja sotsiaalvõrgustikus "sõbraks olemist" ei saa kohustuslikuks teha. 
Ma soovitaksin antud situatsioonis õpetajal mõelda läbi oma motivatsioonid ja leida vastused küsimusele: milleks nimetatud olukord hea või halb on?, milleks sellist olukorda tarvis võiks olla? 
  • autorikaitse ja isikukaitse teema kasutades laste tehtud töid, nendest pilte ja jagades oma materjale (lastega, kolleegidega, avalikkusega)
Arvan, et õpilaste tööde jagamise, näitamisega on sama lugu nagu mu enda materjalidega. Leian, et peaks luba küsima ja viitama. Selle õppeaasta kogemus seoses blogipõhisele õppele üleminekuga: päris paljud õpilased uurisid blogi avalikkuse kohta. Ikka öeldi, et KÕIK saavad ju lugeda jne. 
Soovitan õpetajal küsida õpilastelt luba. Kui tegemist on alaealistega, siis ka lapsevanematelt. Võimalusel kasutada muid materjale (nt fotod). 
Siinkohal meenub mulle olukord, kus põhikooli päevil rändas minu teadmata kaks minu tööd (koostud pitssall ja rahvusliku mustriga kindad) käsitöönäitusele. Mäletan, et klassikaaslased said pärast hindamist õpetajalt tööd tagasi, mina ei saanud. Öeldi, et näitusele viidi. Lapsena, oli pettumis suur, et ei saanudki oma kootud kindaid kanda. Mõne kuu möödudes muidugi sain oma tööd tagasi. Sall on siiani alles, kindad "ribadeks" kantud. Kahjuks meid sellele näitusele ei viidud, nii ei saanudki aru, mis tunne on, kui tehtud töö kuskil teistele väljanäituseks pandud on. 
  • Tahaks teha taristu teemalist projekti, aga kuidas? Jaga oma kogemusi kuidas olete teinud projekte, kuidas teeksite (kui ei ole teinud, mida kindlasti teha ei soovita) 
Mina ise ei ole ühtegi taristu teemalist projekti teinud. Arvan, et kindlasti peaks enne otsustamist uurima välja reaalsed vajadused, tehnika ja muu kasutuse tiheduse, kogused jms. Loomulikult peaks mõtted olema pööratud tulevikku, sest tehnika vananeb ülikiirelt. Kindlasti tuleks teha ka hinnavaatlusi ja leidma alternatiive (nt sülearvuti vs tahvelarvuti; tahvelarvuti vs nutitelefon, smart-tahvel vs teler, smart-tahvel vs projektor jne). 
Mida ma teha ei soovita? 
Kindlasti ei tohiks otsustuseid langetada kellegi emotsioonist või meeldivusest, eelistusest lähtuvalt (nt Apple vs HP jne). 

Tuesday 18 November 2014

Reflektsioon 4.

4. külastus - 14. november, HITSA ja IT Kolledž

HITSAT ja nutiklassi tutvustas Mari-Liis Peets
IT Kolledžit tutvustas ja HT tööst andis ülevaate Juri Tretjakov

Meelde jäi: 

  • Nutiklassis saavad õpetajad, koolitajad tutvuda erinevate uute õppetöös kasutatavate tehnoloogiatega (projektorid, interaktiivsed tahvlid, robootika jms) ning uuendusliku klassi sisustusega (võimaldab õpilasel tunda ennast õppetunnis vabalt, teha meeskonnatööd jms), tutvustada BOYD lähenemist õppetöös ja pakkuda ideid tehnoloogia kasutamiseks õppetöös; 
  • HITSA tegevusvaldkondadeks on 
    • IT Akadeemia, 
    • Tiigri Ülikool, 
    • IKTP, 
    • ProgeTiiger. 
  • HITSA tegeleb sisutootmise tootmisega, teavitusega (seminarid, konverentsid, infotunnid, konkursid õpilastele ja õpetajatele, "Võrgustik Võrgutab", e-õppe päev jne), koolitustega (HT suve- ja talvekoolid), koolituste haldamisega (Tulevikuõpetaja koolitusprogramm, koolituste veeb), õpetajate digipädevuste arendusega. Tulevikuplaaniks on õpilaste digipädevuste maatriksi väljatöötamine. 
  • HITSA pakub IT teenust. Hallatavad õpikeskkonnad on
    • Moodle
    • VIKO
    • SAIS, ÕIS, KRATT
  • Tehakse rahvusvahelist koostööd, eelkõige tulevikuklassi projektid. 
  • IT Kolledžis on haridustehnoloogi töö jaotatud kaheks suureks osaks: õpetajate nõustamine, toetamine ja muu tradistiooniline haridustehnoloogi töö (koormus väiksem, sest õpetajad ei vaja nii palju junedamist) ning multimeediumiga seotud tegevused (loengute ja ettekannete salvestamine jms)
  • IT Kolledžis on mitu uue sisustusega klassiruumi, mis on varustatud uudseimate IKT-vahenditega (kõlarid laes, ECHO 360 salvestussüsteem, klaastahvel, rühmatöid soodustavad lauad jne); 
  • IT Kolledžis on õpilastel lubatud huvidega (nt robootika) tegeleda vastavas ruumis mistahes ajahetkel (ka hilistel õhtutundidel); 
  • IT Kolledžis kasutatakse õppes virtuaalseid masinaid; 
  • Pea kõiki loenguid, seminare ja praktikume salvestatakse, need on järgivaadatavad kogu õppeaasta jooksul. 
Enne taristu seminari osalesin Mektory majas toimunud Hariduse koostööpäeval. Mektory maja on minu arvates ka üks koht, kuhu haridustehnoloog peaks sattuma. Koostööpäeval maja küll ei tutvustatud, kuid sain ise veidi ringi vaadata. Ruumid olid innovaatilise sisustuse ja 21. sajandi pädevuste arendamist toetavad. Meeldisid ka koridoridesse tekitatud sopistused, kus on võimalik vaikselt väiksema rühmaga töötada. 

Sunday 9 November 2014

Kolmas kodutöö

Milline võiks olla HT töö juhul kui... 


Mis juhtub siis kui kooli/ asutusse satub uus tehnika, kuidas kompetentse edastatakse ühelt inimeselt teisele? Ehk kuidas kõik kolleegid saavad teada, kuidas vidin töötab ja milleks see neile kasulik on jne. 

Kooli või asutusse ei satu uus tehnika niisama! Enamasti lähtutakse eelnevatest uuringutest, vajadustest vms. Üksikutel juhtudel (ma loodan sinisilmselt) võib aga juhtuda ka vastupidi. 
Koolile pakutakse vidinat ja keegi peab selle n-ö läbi katsetama ja midagi kasutamise kohta arvama, enne kui lõplik otsus soetamise kohta tehakse. HT üheks tööosaks on uute tehnikatega tutvumine, katsetamine, läbiproovimine. Katsetamise ajal võiks läbi viia ka hindamise/ analüüsi, milleks üldse katsetatavat tehnikat kasutada ja kas see asutusele üldse vajalikuks osutub. Info uue tehnika töötamise kohta jõuab läbi katsetuse saadud kogemuste jagamise. Tutvustava koolituse võib teha nii kõigile kui ka vaid väiksele, asjast huvitatutele, kes hiljem läbi oma kogemuse teistele infot edasi jagavad. 


Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse/ erineva taristu kasutuse juurde? 

Arvan, et väga heaks motivaatoriks on eeskuju. Eelmisel töönädalal (3.-6. november) viisin HT praktika raames oma koolis läbi nn minikoolitusi, kus tutvustasin erinevaid, lihtsalt kasutatavaid veebikeskkondi, mida saaks õppetöös kasutada. Peamised küsimused, mida mulle esitati olid: "Kas ma ise kasutan?" ja "Kuidas ma kasutan?". Mida sa ikka soovitad, kui ise ei kasuta!?
Kui üks õpetaja mõnda "lahedat" vidinat oma tunnis kasutab, siis info liigub koolis edasi ka siis, kui vastavat koolitust/ tutvustust ei tehta. Info liigub suust suhu. Ära ei tohiks unustada ka õpilasi, kes samuti infot edasi kannavad. :) 
Uutes kasutajates tuleb tekitada vajadus, st et õpetajad peavad ise tundma, et neil on seda uut vidinat vaja, siis nad ka koolituvad, uurivad ise... 

Milline on meie pakutav portfoolio: millised on meie või kooli/ asutuse valikud e-keskkondade osas? Mis on õnnestunud e-keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole? Kas seda üldse analüüsitakse ja sellest õpitakse? 

Valikud tulenevad tihti vajadusest. Vahel tehakse otsus mõne keskkonna kasutuselevõtu osas (lähtutakse hoopiski ühiskonnas valitsevatest trendidest  ja  strateegiatest, mitte kooli vajadustest) ja seejärel hakatakse kasutama. 
Meil, Räpinas võeti väga äkki kasutusele Office 365 - suvel tehti otsus, listi saabus teade ja augusti lõpust tuli kasutama hakata, sest eelnev süsteem oli "ümber kolitud". 
E-õppe keskkondadest on Räpinas kasutuses HITSA Moodle. Mõned aktiivsemad õpetajad on loonud/ loomas ka Wordpressil põhinevaid õppematerjale. Kogub hoogu blogipõhine õpe. See, millist teed mööda õpetaja õpetamisel läheb (on see siis tahvel ja kriit, Moodle, Wordpress või eXe Learning), on tema enda valida. 
Veebipõhistest keskkondadest on meil kasutuses veel ka e-Kool, mis paraku ei kata aianduskooli vajadusi. Eelmisel õppeaastal alustati erinevate e-koolile altenatiivsete keskkondade uurimist. Käesoleva õppeaasta lõpuks tehakse otsus, millise kasutusse võtame. 
Suvel läbi viidud IT-auditi käigus pandi kirja olemasolev situatsioon, seda analüüsiti põhjalikult ning tehti ettepanekud arenguteks. 

Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse? Kas ja kuidas analüüsite (analüüsitakse) taristu kasutust? 

Analüüs käib igasuguse arenguga kaasas. Arvan, et HT üheks töö osaks ongi analüüs. Analüüsi käigus saab HT anda hinnangu oma tegevusele, välja tuua parenduskohad ja vastavalt sellele edasi toimetada. Taristu kasutust tuleb ka kindlasti analüüsida. Vastasel juhul ei teata, milliseid vahendeid kasutatakse ja kui palju kasutatakse. Võib juhtuda olukordi, kus nt dokumendikaamera on klassis, kuid õpetaja, kes soovib seda kasutada, ei satu kunagi tollesse ruumi tundi andma. St, et vahend on olemas, kuid seisab kasutult. 
Olemasoleva taristu kasutuse analüüs on vajalik ka uuenduste tegemiseks ja uute tehnikate soetamise planeerimiseks. Soetused tekivad ikka vajadusest. 

Vidinat ei tasuks kasutada lihtsalt kasutamise pärast. Kasutus peab olema seotud metoodikaga ja põhjendatud. Tavalist loengut võib pidada ka ilma ppt esitluseta. :)

Saturday 11 October 2014

Reflektsioonid 1, 2 ja 3

Võtan aega ja mõtlen tagasi siiani külastatud koolide üle. 

1. külastus - 5. september, Pelgulinna Gümnaasium

Kursuse läbiviija ja Pelgulinna Gümnaasiumi IT-Arendusjuht ja õpetaja Birgy Lorenz tutvustas kooli, näitas erinevaid klasse ja muid ruume ning andis ülevaate koolis kasutatavast IKTst ning enda tööst. 
Tekkinud mõtted, mis kõrva taha jäid: 
1. enne IKTga seotud vahendite hankimist kaalu selle vajalikkust, otstarbekust, ning enne ostu uuri hindu (kas kõige kallim  või hoopis kõige odavam on ikka parim?) ja garantiid, jälgi mälumahtusid; 
2. vahendid, mis on kooli taristuga seotud (alates kaablitest lõpetades mälupulgaga, s.o. võrk + seadmed);
3. BYOD - Bring Your Own Device, selle kasutamise võimalikkus ja riskid, ohud;
4. tee lühikoolitusi (nt 10-15 minutit, saab teha vahetunni ajal);
5. lase õpetajatel ise kogeda, uurida, katsetada; 
6. kiida!
7. liitreaalsus tungib sisse! 
8. ära võta liigselt palju ülesandeid!


2. külastus - 19. september, Gustav Adolfi Gümnaasium

Kooli ja HT tööd tutvustas GAGi haridustehnoloog Ingrid Maadvere. 
Meelde jäi: 
1. arvutiõpetust õppekavas eraldiseisva ainena pole, on lõimitud; 
2. sea haridustehnoloogilised eesmärgid ja liigu järjepidevalt nende suunas; 
3. haridustehnoloogi ja IT- tugi töötab arvutiklassis (abi ja nõu õpetajale ning õpilasele kohe käepärast võtta); 
4. katseta erinevaid seadmeid; 
5. loo abistavaid juhendeid, suuna õpetajaid neid vaatama (ka teiste poolt valmistatud);
6. arvutiklasside broneerimissüsteem; 
7. programmeerimine ja robootika tungib üha enam kooli!


3. külastus - 3. oktoober, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Kooli tutvustas ja HT tööst andis ülevaate haridustehnoloog Anneli Rumm. 

Meelde jäi: 
1. õppehooned viies erinevas Eesti linnas (Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu, Viljandi)
2. IT-osakonda kuuluvad osakonna juhataja, programmeerijad, IT-tugisepetsialist, haridustehnoloog ja raamatukoguhoidja-haridustehnoloogi abi;
3. maatriksjuhtimine
4. HT administreerib Moodle'it, osaleb arendusprojektides, arendab ÕISi, loob e-raamatukogu kontseptsiooni ja viib selle ellu, koolitab ja teavitab õpetajaid e-õppe alaselt;
5. ÕIS! (dokumendihaldus, seotus Moodle'iga, uudised jms)
6. Videokonverentsi läbiviimise võimalus - 5 õppekeskust, õpilased saavad kodus õppetööst osa saada; 
7. eelkutseõpe! 
8. ööüritused koolis. 

Thursday 2 October 2014

Teine kodutöö

Töökoha taristu plaan


1. Taristu plaan ja selle toimimine

Aianduskoolis tegeleb HT taristuga IT-osakond, mistõttu ei ole ma õpetajana kunagi HT taristu kirjeldamisega tegelenud. Kui on tekkinud ideid või vajadus mõne "vidina" järele, olen küsinud. Päris palju olen saanud ka. Kuna olen aktiivne tehnoloogia kasutaja, siis on mulle mõningaid vahendeid antud ka proovimiseks ja hinnangute andmiseks. Minu töökohaks aianduskoolis ei ainult üks klassiruum (329). Õppetunde viin läbi ka arvutiklassides, õppekasvuhoones, õppeaias ja kooli haljasaladel. Täpsemat taristu kirjeldust saab vaadata jooniselt 1. 




















Joonis 1. Katrini töökoha taristu aianduskoolis.


Lisaks joonisel kajastatud töökohtadele on õpetajal meie koolis võimalik töökohana kasutada kahe klassiruumi vahel paiknevat õpetaja ruumi, õpetajatetuba, laborandiruumi. Kahe klassivahelises ruumis on töökoht kahele õpetajale koos arvuti või muu tehnika kasutamise võimalusega. Õpetajate toas paikneb 4 lauaarvutit ja printer. Laborandi ruumis on võimalik kasutada koopiamasinat, tavalist printerit, värviprinterit, skännerit, lamineerimismasinat ja köitmismasinat (spiraalköide). Kogu kooli territoorium [õppehoone, õpilaskodud (3 hoonet), õppeaed, -kasvuhoone, praktikamaja jne ] on kaetud wifi ühendusega (Joonis 2). Õppekoones on kolm arvutiklassi. Kokku on neis 65 õpilase töökohta. Igas klassiruumis on õpetaja töökohal lauaarvuti või sülearvuti ja dataprojektor. Koolis on kokku 6 Smart tahvlit, 3 Apple TV-d, kümmekond dokumendikaamerat, 7 iPadi, mõned televiisorid, videokaamera ja paar fotokaamerat. Smart tahvlid on paigutatud klassidesse (üks on minu klassis), Apple TV ühte klassi, seminariruumi ja aulasse. Osa tahvelarvutitest on antud kooli töötajate kasutusse - mina ja kaks kolleegi, kooli arendusjuht ning õppemajandi juhataja. Ülejäänud on laenutamiseks. Video- ja fotokaameraid saab laenutada. Dokumendikaamerad ja televiisorid on paigutatud klassidesse, kuhu õpetajad on soovinud. 



























Joonis 2. Side jagamine aianduskoolis. 


Õppekasvuhoone on automatiseeritud ning seda juhitakse läbi PRIVA programmi. Seda arvutit kasutavad peamiselt õppemajandi juhataja ja kasvuhooneaednik. Kasvuhoones tunde läbiviivatel õpetajatel on võimalik samuti seda arvutit kasutada. 

Õpilased saavad kasutada kooli lauaarvutit arvutiklassis, raamatukogus, õpilaskodudes. Õpilaste endi vahendite kasutamine on koolis lubatud, kuid üldjuhul väljaspool õppetööd (vahetunnid jne). 

Serverite kirjeldamise jätan hetkel oma tööst välja. Eelmisel õppeaastal toimus meil nende vahetus ja hetkel ei saanud piisaval hulgal infot nende kohta. Tean, et koolis on 4 põhiserverit ja teatud hulk muid servereid. 3 serverit asuvad õppehoones, neljas ühes õpilaskodus.   

2. Olemasoleva taristu kasutamine ja edasised plaanid

Olemasolevat taristut kasutatakse küllaltki aktiivselt. Arvutiklassides toimuvad tunnid igapäevaselt. On tekkinud ka olukordi, kus arvutiklass tuleb eelnevalt broneerida. Kõige vähem leiavad minu arvates kasutust õppetöö läbiviimisel Smart tahvlid, iPadid, video- ja fotokaamerad, telerid. BYOD'i kasutamist õppetöös meie koolis üldjuhul kahjuks ei toimu. Selleks on loodud väga head võimalused, sest wifi levib kooli territoorimil ja kvaliteet on hea.    

Kogu koolipere võttis augustist kasutusse Office 365 pilveteenused. Sellest tulenevalt juba kasutatakse ühisdokumente, jagatakse kalendrit... 

Edasised plaanid on seotud eelkõige õpetajate koolitamisega, olemasolevate IKT-vahendite kasutamisega õppetöös, uute tehnoloogiate avastamise, koolis tutvustamise ning kasutusele võtmisega. Töötan küll kutsekoolis, kus õpetatakse praktilise suunitlusega erialasid (aiandus, maastikuehitus, floristika, keskkonnakaitse, tekstiilitöö), kuid olen arvamusel, et ka neid valdkondi on võimalik IKT-ga siduda ja läbi IKT õpetada. Kindlasti jäävad õpetaja juhendamisel läbiviidavad praktilised tunnid. Need kindlasti ära ei kao! 

Saturday 6 September 2014

Esimene kodutöö



Essee/ reflekteering. 


1. Mida tähendab HT ja tehnoloogi roll minu jaoks - kuidas toetan inimesi seoses taristuga?

Töötan Räpina Aianduskoolis kutseõpetajana. Tööle asusin 2003. aastal. Esimesteks "sõpradeks" HT taristu vallas olid tol korral mu isiklik sülearvuti ja graforpjektor. Siis kõikides õpetaja töökohtades (klassiruumis) arvuteid polnud, samuti ei olnud koolis dataprojektorit, mille abil ppt esitlusi näidata. Mõnes klassis olid kasutuses televiisorid, kust näidati VHS filme. Mõne aasta möödudes algas tormiline areng. Õpetaja töökohale ilmusid arvutid, mõningatesse klassidesse (need olid siis suured loenguklassid) paigaldati dataprojektorid, ühe arvutiklassi asemele tekkis suisa kolm. Kooli võeti tööle haridustehnoloog, kes hakkas õpetajaid e-õppe läbiviimiseks juhendama ja koolitama. Projektide toel valmisid  Moodle'i e-kursused. 2010-2011. aastaks hangiti esimesed interaktiivsed tahvlid ja dokumendikaamerad. Edasi järgnes õppehoone renoveerimine, mis tõi kaasa uued tehinilised vahendid (dataprojektor igasse klassi, Smart tahvlid, Apple arvutiklass, iPadide kasutamise võimalus jms) ja tarustu väljaehitamise. Täna on meil õppehoone, selle ümbrus, töökojad ja õppekasvuhoone ning õpilaskodud kaetud vaba wifi võrguga. Paraku kaotati vahepeal koolis haridustehnoloogi ametikoht ning tema senised ülesanded jaotati mitmete õpetajate ja IT- spetsialistide vahel ära. 
Kuidas toetan inimesi? Pärast haridustehnoloogi lahkumist langes mullegi osaks õpetajate juhendamine ja abistamine (nõustamine) erinevate programmide, õpikeskondade jmt kasutamisel. Taristu teemal ma kolleege abistanud siiani pole. 

2. Minu suurim edu-elamus oma töös seoses haridustehnoloogiaga ja taristuga.

Ma võin kogu oma tööd lugeda üheks suureks edu-elamuseks. Aianduskooli tööle asudes, sisenesin klassiruumi, kus oli õpetajal kasutada kriiditahvel ja grafoprojektor. Täna olen ümbritsetud mitmesuguste tehinkatega ja suurema osa selle kasutamisest olen ise ära õppinud. Ei olnud harv juhus, kus klassi paigutati midagi, anti n-ö pult kätte ja öeldi: "Sa saad sellega ise hakkama!" :) 

3. Minu suurim väljakutse HT rollis - taristu valdkonnas.

Suurimaks väljakutseks hetkel pean direktori poolt algatatud projekti "Uus kool Aianduskoolis" läbiviimist. Praegu ei ole selle sisu kuigi selge. Projekt peaks kaasa tooma aianduskoolis HT valdkonna arengu alates strateegiate väljatöötamisest lõpetades taristu kaasajastamisega. Suurimaks väljakutseks selles projektis saavad olema küsimustele "Kuidas ühendada kutseõpe ja HT?", "Kuidas kaasata õpetajaid?", "Mida on vaja ja mida teha selleks, et aianduskoolis oleks huvitav õppida?" vastuste leidmine.